Õppeasutuse
nimi:
OÜ Keeltekeskus Kaja
Õppekava
nimetus:
Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud
täiendkoolitus.
Õppekavarühm:
Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena.
Õppekava
koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument.
Õppe maht: 200 akadeemilist tundi, millest 120 tundi on auditoorset õpet ja 80 tundi iseseisvat tööd.
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt B1-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on A2-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku A2-taseme eksami sooritamine või Keeltekeskus Kaja suulise ja kirjaliku tasemetesti sooritamine.
Õppe eesmärk:
Omandada eesti keele oskus B1 tasemel, mis võimaldab Eestis enamasti eesti
keelega hakkama saada.
Õpiväljundid:
Iga koolituse edukalt
läbinu oskab järgmist:
-
saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal, saab aru
aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust.
-
saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või
huvialadega seotud sõnadest.
-
oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval teemal.
-
oskab lihtsate lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi.
Oskab esitada oma vaateid, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti
ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Oskab edasi anda
jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu.
-
oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Oskab kirjutada isiklikku või
lihtsat ametlikku kirja.
Õppe sisu:
B1-taseme
eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine,
lugemine ja rääkimine.
Auditoorses õppes
on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste
selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha
grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida
eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke
tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.
Rääkimisoskuse
ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub
järgmistel teemadel:
-
Tutvumine ja tutvustamine. Tiitlid. Eesti
nimed. Isikuandmed. Info
enda, oma pere ja kodu kohta. Oma töö, asutuse ja töökaaslaste kirjeldamine. Info
edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide
kohta.
-
Haridus ja koolitee. Õppimisvõimalused.
-
Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja
sobivus. Enda ja teiste töö kirjeldus. Minu tööpäev. Tööülesanded.
Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja
õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.
-
Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste
liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Info hankimine ja jagamine telefonis
ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.
-
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused.
Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase.
Elamistingimused. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.
-
Enesetunne ja tervis. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde
kirjeldus, kaebused. Kiirabi kutsumine. Isiklik hügieen.
-
Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja sisustamise
viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud
harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Sündmuste, muljete
kirjeldus.
-
Sisseostud
ja hinnad. Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade
kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Kaubad, mõõdud,
suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus.
Sooduspakkumised.
- Söök ja jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad.
Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Toitumisharjumused.
Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi
pakkumine. Toiduretseptid.
-
Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja
sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse
kirjeldus.
-
Keskkond, kohad, loodus ja ilm. Info hankimine
ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse. Oma
kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia
ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee
küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
-
Kultuur, keeled ja keeleõpe. Eesti kultuur.
Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus.
-
Reisimine, transport, vaatamisväärsused.
Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade,
piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus.
Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Müügikuulutuse, tööpakkumise jne koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Kiri sõbrale reisilt. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühiettekanne.
Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.
Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus - sissejuhatus. Küsisõnad.
Õppekeskkond:
Kursused
viiakse läbi tunni alusel keeleõppeks renditavates ruumides Tallinnas või mujal
Eestis. Õppeklassid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on
varustatud tahvli, CD-mängija, arvuti, diaprojektori ja vajadusel muude
keeleõppeks vajalike vahenditega. Iseseisva töö tegemiseks kasutatakse
osaliselt Keeltekeskus Kaja veebikeskkonda.
Õppemeetodid:
Põhiliselt
kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja
paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-,
kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja
kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutusülesandeid kirjaliku
eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu ellurakendamiseks tuleb eestikeelses
keskkonnas iseseisvalt praktilisi ülesandeid lahendada.
Õppematerjalid:
Põhiõpik
on M Kitsnik „Eesti
keele õpik B1, B2”, 2012 või M. Simmul, I. Mangus „Tere taas!“, 2016 või M.
Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“, 2015.
Kursuse lisamaterjalid:
2. https://www.keeletee.ee/coursemap
3. http://kohanemisprogramm.tlu.ee
4. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
5. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
6. Eesti Keele Sihtasutus 2014 “Eesti
keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut
7. Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti
keele seletav sõnaraamat”
8. Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti
keele käsiraamat”
9. Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti
õigekeelsussõnaraamat”
11. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga
pooleks”, 2006
12. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Mängime ja
keel saab selgeks”, 2015
13.
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“, 2012
Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad
dokumendid:
Keeltekeskus Kaja väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul,
kui õppija osales vähemalt 60 protsenti auditoorsetest tundidest ja sooritas
edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise,
kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud
õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku
vähemalt 60 protsenti maksimaalsest punktisummast, kusjuures ühegi osa punktide
arv ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti.
Tunnistusel märgitakse
lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja
isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja ja Keeltekeskus Kaja
juhataja. Juhul kui osaleja ei sooritanud edukalt kursuse lõpueksamit ja/või ei
osalenud nõutavas mahus tundides, väljastatakse talle kursuse lõpus tõend,
millel märgitakse osaletud tundide arv. Tõendi allkirjastab Keeltekeskus Kaja
juhataja.
Koolituse
läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:
Eesti
keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad
või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele
õpetamise kogemusega õpetajad.
Õppekava on kinnitatud 10.07.2018