Õppeasutuse nimi:
OÜ Keeltekeskus Kaja

Õppekava nimetus:
Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus.

Õppekavarühm:
Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena. 

Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument. 

Õppe maht: 450 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on auditoorset õpet ja 250 tundi on iseseisvat tööd.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt C1-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on B2-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku B2-taseme eksami sooritamine või Keeltekeskus Kaja suulise ja kirjaliku tasemetesti sooritamine.

Õppe eesmärk:
Omandada eesti keele oskus C1 tasemel, mis võimaldab eesti keeles spontaanselt, ladusalt ja vajaliku nüansirikkusega suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Õpiväljundid:
Iga koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:
-   saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest. Suudab jälgida tele- ja raadiosaateid ning filme ja mõista nende sisu. Suudab lugeda kaasaegset eestikeelsest proosakirjandust. Suudab lugeda erialast kirjandust ja tehnilisi tekste.
-   oskab eesti keeles end ladusalt ja selgelt väljendada. Kasutab keelt paindlikult nii ühiskonnaelus kui ka tööl. Oskab avaldada arvamust ja seda põhjendada, suudab eestikeelset vestlust juhtida.  
-   oskab kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal.
-   oskab kohandada nii suulise kui ka kirjaliku teksti stiili vastavalt auditooriumile.

Õppe sisu:
C1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.

Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel, eestikeelse väitlusoskuse edendamisel ning grammatikapeensuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja pikemaid kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke, ametialaseid ja erialaseid tekste, tänapäeva eesti proosakirjandust ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega. 
Rääkimis-, arutlus- ja väitlusoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
-       Üksikasjalik info enda, oma pere ja kodu kohta. Oma töö, asutuse ja töökaaslaste kirjeldamine. Info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta. Info leidmine internetist, teatmeteostest ja meediast.
-       Haridus. Õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem, selle head ja vead. Õpetatavad erialad. Õpetamise viisid. Ülikoolide sisseastumistingimused. Kooli valik lapsele. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal.
-       Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja sobivus. Karjääri planeerimine. Enda ja teiste töö ja ameti kirjeldus ja propageerimine. Minu tööpäev. Tööülesanded. Töökoosolek, läbirääkimised. Tööpakkumised. Tööintervjuu. Probleemide lahendamine tööl. Tööstress ja läbipõlemine. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Motivatsioonikiri. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Karjääri planeerimine. Eraettevõtlus. Suhtlemine ametiasutustega.
-       Teenindus ja kaubandus. Sisseostud ja hinnad. Poed, kaubamärgid, tootjad. Mood ja riided. Kodumasinad ja tehnika. Reklaamid ja juhised. Tarbijakaitse. Info küsimine, kaebuste esitamine.
-       Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Kinnisvara ostmine. Pangalaen. Korteriühistu. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Teenusepakkujatega suhtlemine. Probleemide lahendamine, kaebuste esitamine. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.
-       Enesetunne ja tervis. Eesti tervishoiusüsteem, selle head ja vead. Tervisekindlustus. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Arsti juures, haiglas, apteegis. Kiirabi kutsumine. Tervislikud eluviisid, nende propageerimine. Vaimne tervis. Rahvameditsiin. Alternatiivravi head ja vead.
-       Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja veetmise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine, nende propageerimine. Aktiivne ja passiivne puhkus. Sündmuste, muljete kirjeldus. Raamatu, filmi, teatrietenduse arvustamine.
-       Sisseostud ja hinnad. Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Tarbimisharjumused. Kaubamärkide, poodide, tootjate ja toodete eelistused. Toodete reklaamid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ettepanekud ja kaebused toodete ja kaupade kohta.
-       Söök ja jook. Pere ja kodukandi igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogivalik pidulikeks puhkudeks. Lauakombed. Alkoholikultuur. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.
-       Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja sõpruskond. Suhted perekonnas. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus. Ühiskonna struktuur ja selle toimimine. Ühiskonna hüved ja pahed. Inimese õigused ja kohustused ühiskonnas. Era- ja töösuhete sõlmimine. Valimissüsteem, enda või oma huvirühma vaadete esindamine.
-       Poliitika ja päevakajalised sündmused. Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta. Massimeedia ja uudised. Sotsiaalmeedia. Rahvusvaheline olukord ja riikidevahelised suhted. Riigikaitse. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Päevakajalise sündmuse kirjeldus. Oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine. Valimistel osalemine kandidaadina.
-       Majandus- ja õigussuhted. Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja - elu. Rahaasjad. Riigieelarve. Perekonna eelarve. Eesti kodanike ja residentide õigused ja kohustused. Politsei ja kohtusüsteem. Turvalisus, võitlus kuritegevuse vastu. Kuriteo kirjeldus, kuriteo uurimiskäik. Pöördumine õiguskaitseorganitesse. Seletuskiri.
-       Keskkond, kohad, loodus ja ilm. Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnareostus ja keskkonnakaitse. Prügi ja jäätmekäitlus. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
-       Kultuur, keeled ja keeleõpe. Eesti ja päritolumaa kultuuri võrdlus. Oma rahvusrühma kultuurihuvi kirjeldus ning sellega tegelemise võimalused. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Inimeste erinevad kultuuritaustad. Kultuuriidentiteet ja selle tähtsus ühiskonnas.
-       Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Reisieelistused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. Kaebuste esitamine halva teenuse korral reisil. 

Kirjutamine: Info küsimine ametiasutustest. Kaebuse koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Kaitsekõne koostamine kohtus esitamiseks. Äriplaan. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Sotsiaalmeedia postitus. Tootetutvustus. Reklaamtekstid. Müügipakkumine. Tööpäeva kirjeldus.  Aruande ja ettekande koostamine. Teatrietenduse, filmi, näituse arvustus. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Arvamusartikkel. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Kõne. Uudis. Pressiteade. Kirjavahetus tööl.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, lühike mitmus, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Suur ja väike algustäht. Kokku-lahkukirjutamine. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Lause liigid. Kirjavahemärkide kasutus. Küsisõnad. 

Õppekeskkond:
Kursused viiakse läbi tunni alusel keeleõppeks renditavates ruumides Tallinnas või mujal Eestis. Õppeklassid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on varustatud tahvli, CD-mängija, arvuti, diaprojektori ja vajadusel muude keeleõppeks vajalike vahenditega. Iseseisva töö tegemiseks kasutatakse osaliselt Keeltekeskus Kaja veebikeskkonda. 

Õppemeetodid:
Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, väitlused ja muud grupi- ja paaristööd, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutusülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu ellurakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada. 

Õppematerjalid: 

Põhiõpik on M Kitsnik „M. Kitsnik, „Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1”, 2013  või M. Pesti, „T nagu Tallinn”, 2013
Kursuse lisamaterjalid:
1.   M. Rüütli, E. Viilipus „Eesti keel vene õppekeelega gümnaasimile”, 2002
2.   M. Pesti, H. Ahi „K nagu Kihnu“, 2018.
3.   https://www.keeletee.ee/coursemap
4.   http://www.keeleveeb.ee
5. http://kohanemisprogramm.tlu.ee
6. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
7. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
8. M. Pesti, H. Ahi „L nagu lugemik”, 2011
9. M. Pesti, „T nagu Tallinn”, 2007
10. Eesti Keele Sihtasutus 2014 „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut
11. Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti keele seletav sõnaraamat”
12. Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”
13. Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti õigekeelsussõnaraamat” 
14. Veebimaterjalid päevakajalistel ja muudel väitlusteemadel.
15. Eesti filmid („Viimne reliikvia”, „Kevade”, „Suvi”, „1944” jt), estraadiklassika, eesti rahvalaul, koorilaul ja kaasaegne eesti poppmuusika (Vennaskond, Dagö, Jäääär, Liisi Koikson, Trad Attack jt).
16. Valiktekste tänapäeva eesti kirjandusest

 Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:
Keeltekeskus Kaja väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul, kui õppija osales vähemalt 60 protsenti auditoorsetest tundidest ja sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 75 protsenti maksimaalsest punktisummast, kusjuures ühegi osa punktide arv ei tohi olla väiksem kui 50 protsenti.
Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja ja Keeltekeskus Kaja juhataja. Juhul kui osaleja ei sooritanud edukalt kursuse lõpueksamit ja/või ei osalenud nõutavas mahus tundides, väljastatakse talle kursuse lõpus tõend, millel märgitakse osaletud tundide arv. Tõendi allkirjastab Keeltekeskus Kaja juhataja. 

Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.

Õppekava on kinnitatud 10.07.2018