Õppeasutuse nimi:
OÜ Keeltekeskus Kaja 

Õppekava nimetus:
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus. 

Õppekavarühm:
Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena.

Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument.

Õppe maht: 200 akadeemilist tundi, millest kas 120 või 150 tundi on auditoorset õpet ja vastavalt kas 80 või 50 tundi on iseseisvat tööd.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt A2-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on A1-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või Keeltekeskus Kaja suulise ja kirjaliku tasemetesti sooritamine.

Õppe eesmärk:
Omandada eesti keele oskus A2 tasemel, mis võimaldab toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel.

Õpiväljundid:
Iga koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

-   saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega; saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust.
-   saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; oskab leida informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest, samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
-   saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel; oskab vestluses kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida.
-   oskab kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
-   oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja.

Õppe sisu:
A2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, võimalusel tuleb ka keelt keelekeskkonnas praktiseerida. 
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
-       Tervitamine ja hüvastijätt. Tutvumine ja tutvustamine. Isikuandmed, telefoninumbrid, posti- ja meiliaadressid. Dokumendid ja ankeedid. Lihtne info enda, oma pere ja kodu kohta. Rahvus, vanus, päritolu, sünnikoht ja sünniaeg.
-       Haridus ja töö. Elukutsed. Oma töö ja töökoha kirjeldus. Hariduskäik ja töö. CV. Tulevikuplaanid, elukutse valik, õppimisvõimalused. Tööülesanded. Tööpäeva kirjeldus.
-       Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.
-       Kodu ja kodukoht. Igapäevaelu. Kodu ümbruse kirjeldus. Perekond, lähedased ja kodune elu. Eluase. Kodu sisustus. Majapidamine. Külaliste kutsumine. Minu päev.
-       Tervis ja heaolu. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde kirjeldus. Kiirabi kutsumine.
-       Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus. Huvid ja hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Sport, muusika, raamatud. Kultuuri- ja meelelahutusasutused: asukohad, lahtiolekuajad, piletihinnad jm. Ürituse kirjeldus. Kutse peole jm.
-       Sisseostud ja hinnad. Poed, asukohad, lahtiolekuajad. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ostude eest tasumine.
-       Söök ja jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Toitumisharjumused. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Suhtlemine söögilauas. Toiduretseptid.
-       Inimesed ja suhtlemine. Välimus ja iseloom. Inimeste iseloomustamine ja kirjeldamine. Teadete ja sõnumite jätmine.
-       Keskkond, kohad, loodus, ilm. Asukoha kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Maakaart. Loomad, linnud, taimed.
-       Kultuur ja keeled. Kultuurisündmused: toimumiskohad, -ajad, piletihinnad, esinejad. Ürituse kirjeldus. Keeleoskus, keeleõpe, keele praktiseerimine.
-       Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Ühistranspordi sõiduplaan. Sõidu algus- ja sihtpunkt. Reis ja selle planeerimine. Tee leidmine ja juhatamine kaardi abil. Toa broneerimine hotellis. Reisipostkaart. 

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Postkaardi kirjutamine (õnnitlus- või tänukaart, reisipostkaart). Kutse koostamine. Minu päev. CV. Ametlik ja mitteametlik e-mail, märkmete tegemine, lühikirjand, arvamuste-argumentide avaldamine.    

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara.

Grammatika: Tähestik; hääldamine ja ortograafia. Lauseehitus. Asesõnad, küsisõnad, arvsõnad, kaassõnad; sidesõnad ja määrsõnad. Omadussõna võrdlemine. Ainsus ja mitmus. Jaatus ja eitus. Ma- ja da-tegevusnimi. Käändsõna käänamine. Tegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus. Käskiv ja tingiv kõneviis. 

Õppekeskkond:
Kursused viiakse läbi tunni alusel keeleõppeks renditavates ruumides Tallinnas või mujal Eestis. Õppeklassid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on varustatud tahvli, CD-mängija, arvuti, diaprojektori ja vajadusel muude keeleõppeks vajalike vahenditega. Iseseisva töö tegemiseks kasutatakse osaliselt Keeltekeskus Kaja veebikeskkonda. 

Õppemeetodid:
Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja kuulamis ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu elluviimiseks tuleb iseseisvalt lahendada praktilisi ülesandeid eestikeelses keskkonnas. 

Õppematerjalid:
Põhiõpik on M. Simmul, I. Mangus „Tere!“ või M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“.
Kursuse lisamaterjalid:
1.       www.keeleklikk.ee
2. https://keeleweb2.ut.ee
3. http://kohanemisprogramm.tlu.ee
4. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
5. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
6. Eesti Keele Sihtasutus „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut, 2014
7. Eesti Keele Sihtasutus, „Eesti keele seletav sõnaraamat”, 2009 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi
8. Eesti Keele Instituut. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”, 2007
9. Eesti Keele Sihtasutus „Eesti õigekeelsussõnaraamat”, 2013
10. M. Kitsnik „Kirjuta mulle“, 2012
11. S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“, 2012 

Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:
Keeltekeskus Kaja väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul, kui õppija osales vähemalt 60 protsenti auditoorsetest tundidest ja sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 60 protsenti maksimaalsest punktisummast, kusjuures ühegi osa punktide arv ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti.
Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja ja Keeltekeskus Kaja juhataja. Juhul kui osaleja ei sooritanud edukalt kursuse lõpueksamit ja/või ei osalenud nõutavas mahus tundides, väljastatakse talle kursuse lõpus tõend, millel märgitakse osaletud tundide arv. Tõendi allkirjastab Keeltekeskus Kaja juhataja. 

Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.